Aurustumine on vedeliku muundumine gaasiks. See on väga sarnane protsess sulamisele. Vedeliku aurustumseks tuleb sellele anda soojushulk. Energia kulub sidemete lõhkumiseks ja siseenergia suurendamiseks.
Q=m*L
,kus m on mass ja L on aurustumissoojus. Aurustumissoojus on soojushulk, mis kulub ühe kilogrammi aine aurustumiseks.
Kondenseerumine on gaasi muunudmine vedelikuks. See on väga sarnane protsess tahkumisele. Kondenseerumisega kaasneb energia vabanemine. Energiat, mis võib niiskest õhust vabaneda veeauru kondenseerumisel nimetatakse ka varjatud energiaks või varjatud soojuseks. Piisava hulga varjatud energia vabanemine tõusvas õhus on äikese arengus määrava tähtsusega.
Tahkumine ehk tahkestumine on aine faasi muutumise protsess, mille puhul vedelik muutub tahkiseks.Tahkumine on sulamise vastandprotsess.
Sulamine on aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub kuumutamisel vedelikuks. Tahke aine muutmist vedelikuks nimetatakse sulatamiseks. Sulamise vastandprotsess on tahkumine (vee puhul külmumine).Temperatuuri, kus sulamine toimub, nimetatakse sulamistemperatuuriks. Vastupidine protsess sulamisele on tahkumine, kus vedelik muutub tagasi tahkiseks. Temperatuur, kus toimub sulamine ja tahkumine, on üldiselt samad.
Härmatumine ehk desulimeerumine on sublimeerumisele vastupidine reaktsioon. Veearu ehk gaas tahkeks ilma et veearu läbiks vedelat faasi.
Sublimeerumine on tahke keha aurumine, mis muutub gaasiks. Sublimeerumise käigus neeldub energia
Sulamistemperatuuri sõltuvus rõhust:
- http://arxiv.org/ftp/arxiv/papers/0906/0906.3331.pdf
- http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/pssb.2221780234/abstract
- http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/aine_olekud_evelin.htm
Dewari anum
Dewari anum on tuntud kui termos. Selles saab hoida nii kuumi kui külmi vedelikke. Termose leiutas Sir James Dewar 1892 aastal. Dewari anumal on topelt seinad ning nende vahel on vaakum. Dewari anumis saab hoida ka allajahutatud vedelikke.
Allajahutatud vedelikud
Allajahutamine toimub inimese poolt ning see on protsess, kus jahutatakse vedelikke või gaasi alla tema jäätumispunkti ning tulemuseks ei ole vedelik. Allajahutatud aine muutub väga viskooseks ehk venivaks. Allajahutatud vedelikud on näiteks pigi, klaas ja paljud polümeerid. Samuti saab allajahutada vett. Vesi külmum 0 kraadi juures, kuid -48,3 kraadi juures muutub vesi allajahutatud vedelikuks.
Süsihappelumi
Süsihappelumi tekib kui süsihappegaas on allajahutatud ja muutub lumeks. Süsihappelund tuntakse ka kui kuiva jääna. Selle temperatuur on -79 kraadi. Üks kilogramm kuivjääd tekitab aurustudes umbes 530 liitrit süsihappegaasi. Seda kasutatakse meditsiinis, toiduainetööstuses. Sellega saab kiiresti asju maha jahutada. Samuti saab seda kasutada dekoreerimiseks. Tekitab udu. Firma Estcryonic kasutab kuiva jääd puhastamiseks.
