See on vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. Elektrijaotusvõrkudes on kasutusel vahelduvvool. Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav on siinuspinge. Siinuseline vahelduvvool on kirjeldatav võrrandiga :
i I sina, = m
i voolu hetkväärtus amprites (A)
Im voolu maksimaalväätus amprites (A)
α pöördenurk
http://afyysika.onepagefree.com/files/Microsoft%20PowerPoint%20-%20Vahelduvvool.pdf
http://www.ene.ttu.ee/leonardo/elektro_alused/6Vahelduvvool.pdf
Kaitsemaandus
Kaitsemaandus on vajalik ohutuse tagamiseks. See on pingestamiseks mitte ettenähtud juhtiva osa maandamine inimese kaitseks elektrilöögi eest. Kaitsemaandus on lülitatud inimesega paralleelselt ja seetõttu, olles palju väiksema takistusega kui inimene, läbib vool maandust, mitte inimest. Kaitsejuhtme abil maanduslatiga ühendatud elektriseade on kaitsemaandatud.
http://www1.energia.ee/sonastik.nsf/8bb8674df64b111dc2256e94003b52c3/ebc90f2be8b4740dc2256ef40040a9eb?OpenDocument
http://www.slideshare.net/maiekuhi/elektriohutus
Lühis
Lühiseks nimetatakse elektiahela erineva potentsiaaliga osade ühendust üle lõpmata väikese takistuse, mille tulemusena vool ahelas tõuseb järsult, ületades tunduvalt püsitalituse lubatud suurima väärtuse ehk lühise korral on vool vooluringis väga suur ning vastavalt on suur ka voolutugevus.
Lühiseks loetakse ka ühefaasilist maaühendust või ühendust maandatud korpusega jäigalt maandatud võrgu neutraali korral. Lühised 3-faasilistes võrkudes ja seadmetes võivad olla kolme-, kahe- või ühefaasilised. Kolmefaasilist lühist nimetatakse ka sümmeetriliseks lühiseks.
http://www.kool.ee/?7257=
http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAV3340/ElVar_6._Lyhised_elektrivorkudes.Konspekt2010kevad.pdf
Sulavkaitse
Sulavkaitse on lihtsaim ja odavaim seade, mis katkestab vooluahela, kui vool selles ületab
lubatud väärtuse. Sulavkaitsme põhiosa on enamasti kergsulavast metallist (tsingist, hõbedast)
sular (traat, varras või riba), mis elektrivoolu toimel kuumeneb ja rakendumisvoolu juures
sulab, ehk nagu tavaliselt öeldakse: põleb läbi. Rakendumisaeg sõltub voolutugevusest – mida
tugevam on vool, seda kiiremini sular läbi põleb.
Erinevad vooluahelad vajavad erinevaid sulavkaitsmeid. Sellele vaatamata on neil sarnased
põhiosad: sular, sularihoidik või kandur või kest, kontaktid ja kaarekustutusseade või kaare
kustumist võimaldav keskkond.
Mõned näited sulavkaitsmest:
http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAR3340/3_1_Sulavkaitse.pdf
http://www.pkpk.ee/oo/elektrotehnika/sulavkaitse.html
Bimetallkaitse (automaatkork)
Bimetallkaitse on korduvkasutatav, koosneb kahest erinevast metallplaadist, mis soojenevad ja seetõttu kaarduvad kui voolutugevus ületab etteantud piiri. Bimetallkaitset nimetatakse ka automaatkorgiks.